Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 3000 a eKr. Sumerid nimetasid õlut ‘vedelaks leivaks’. See termin on laialt kasutusel ka tänapäeval. On kindel, et sumerid tundsid vähemalt 12 erinevat õllesorti, pakutakse, et neid oli veelgi enam. Sumeri naised armastasid õlle sisse mett segada.
Õlut on kasutatud ka maksevahendina, siit termin: ‘maksan natuuras’. On teada, et näiteks haaremi naised said palgaks 5 liitrit õlut.
Kuulus kuningas Hammurabi armastas samuti õlut. Hammurabi oli Babüloonia kuningas, kes on kuulsaks saanud tänu oma kirjapandud seadustekogule, mis oli esimeseks maailmas. Hammurabi koostas seaduse ka õlle valmistamisele, need olid ranged reeglid, millest üleastujaid ähvardas surm.
Muistsed egiptlased armastasid õlut samuti kirglikult. Õlu kuulus kõikide igapäevasele toidulauale. Egiptuse naised armastasid õlut maitsestada ja lõhnastada näiteks nelgi, köömnete, ingveri ja mürriga. Sealkandis tehti õlut magusamaks näiteks datlimahlaga.
Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks.
Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval.
Suur kannapööre õlle ajaloos toimus 1070. aastal kui prantslased hakkasid õlut uutmoodi valmistama, kasutades humalakäbisid. Võib öelda, et esimese kaasaegse õllepruulimiskoja rajasid prantsuse mungad 1074. aastal. Esimesed kvaliteetsed laager-tüüpi õlled toodeti 15. sajandil.
