Mis on õlu?

Laias laastus võib jagada õlle kaheks: heledaks ja tumedaks. Seejuures kuulub punane õlu heledale, mitte tumedale poolele.

Õlut liigitatakse ka kääritamisprotsessi järgi, neid on kaks: pinnakääritus ja põhjakääritus.

Pinnakääritus - õlle kääritamisprotsessi lõpus kerkib pärm õlle pinnale. Nii toodetakse õlut peamiselt Iiri- ja Inglismaal. Ka tuntud saksa nisuõlled valmivad sellisel moel.

Pinnakääritusega õlled on:

ALE Heleda või punakaspruunika värvusega.
PORTER, STOUT Tumedad õlled. Porter veidi kergem, stout tugev ja kuiv. Kõige tuntum stout on Guinnessi õlu.
NISUÕLU See on hele ja kergelt hägune, tihti nimetatakse nisuõlut ka valgeks õlleks.
Põhjakääritus Õlle kääritamisprotsessi lõpus settib pärm põhja. Absoluutselt kõik põhjakääritusega valmistatud õlled on lager- õlled. Maakeeli võib öelda ka laagerõlu. Eestis toodetakse laagriõlut.
PILSNER On hele, vahutab hästi, tugeva humalamaitsega. Esimesed pilsnerid valmistasid tšehhid.
BOCK Hele aga kange. Bock-õlu võib olla kuni 7% kange. Neid kõige kangemaid nimetatakse ka doppelbock.
PORTER Tume ja tugeva maitsega. Porterit valmistatakse kaua ja selle õlle sees kasutatakse nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid.
ERIÕLU Siia kuuluvad kõik erilised ja ekstravagantsed õlled. Näiteks jääõlu, suitsuõlu, must õlu jms.